Jõhvi

Ida-Virumaa. Imelik, et ma olen seal viimasel ajal rohkem käinud kui näiteks pealinnas. Ma tegelikult ka tean, kus Jõhvis asub midagigi vaatamis- või kogemisväärset. Aga ega palju ei asugi.

Jõhvi kõige sümpaatsem koht on minu jaoks külalistemaja Neptun. Sest seal on terrass ja päikeseloojang ja kiik, kus all magab end mitte millegist segadalaskev triibuline kõuts. Sealsamas vähese veega sogases tiigis sulpsavad lõhed, mis auravana lauale tõstes on kõige maitsvamad, mahlasemad ja värskemad, mida ma kunagi maitsnud olen. Vana merekaru, kes justkui ise on mingi saatusliku eksituse tõttu avamerelt kaldale uhutud ja maismaale lõksu jäänud, vaatab tiiki nagu oma merd ja seal ujuvaid kalu nagu oma poegi. Ja ta ei saa kuidagi kurta, et tema võrku vähe kalu jääks. Vana külalistemaja on oma peremehe sarnane: hubane, mereteemaline, aegunäinud, kuid tugevatest ümarpalkidest. Ainult pesemisruum ehmatas: maast laeni linoleum! Ning ma ütlen, linoleumi lihtsalt ei ole võimalik ilma kortsude ja voltideta paigaldada. Kõigi mugavustega "Lux" kahekohalise toa voodi on 140cm lai ...not really a kingsize bed. Aga ma läheks iga kell sinna väiksesse voodisse kaissu tagasi ja imetleksin läbi tillukese katuseakna kuud. Sest peale linoleumi on seal kõik ehe. Mida ei saa öelda ülejäänud Jõhvi kohta.

Kontserdimajas, mis muidu on tõeliselt modernne klaasist seintega kena ehitis, on näiteks laua peal vaasis kunstlilled . Ükskõik kui maitsev on söök mu ees ja kui iganes avar võib olla vaade aknast... no ei ole head tunnet kui samal ajal vaatavad plastmassist ja riidest lõhnatud lilled mulle otsa. Aga see vanatädi, kes riidehoius su riided pika venekeelse jutu saatel võtab ja sulle selle eest numbrit ei anna, sest tal on kõik inimesed meeles, ei saakski ju töötada kohas, kuhu keegi mitte kunagi kunstlilli lauale ei paneks.

Kõige ebameeldivama esmamulje jättis üks Jõhvi pesueht õllesaal. Ei mitte nõukaaegne ega mitte selline "naljakas" venepärane aga tõsiselt ebaõnnestunud. Iga laua ja punase posti juures olid kõlarid, kust tuli mõned vol´id liiga kõva venekeelset diskomuusikat. Ka lauda vahetades ei olnud pääsu. See õnnetu muusika oli igal pool. Ainult mitte vahekäikudes ja leti ääres, nii et ilmsüüta ettekandjad ei võinud arvatagi, millist piina nad oma einestajatele pakuvad. Menüüd lauda ei lubatud võtta. Näidati seina peal olevatele piltidele, kus oli liha, šaslõk, grillribid ja mingid vorstid, kõigil friikartulid ilusti kõrval koos ketšupiga. Valida oli raske. Usun, et sealt oleks saanud häid pelmeene ja müüja soovitatud "kodust seljankat" aga need kõrbenud liha pildid rasvaste kartulitega... ja mis maitseelamust oodata 50.-krooni maksvast "Kalavalikust". Oleks seal siis selgitatud, et kaks heeringat, kolm kilu ja mõned makrapulgad. Aga lihtsalt "kalavalik"... no igal pool mujal ma ootaks krevette, suitsulõhet jms aga ka mõnevõrra kallimat hinda. Viimane piisk oli see kui ma müüjale tähenduslikult teatasin, et "me veel mõtleme", lootuses, et ta läheb siis eemale ja tegeleb oma asjadega aga ei, ta noogutas tähenduslikult vastu ja jäi sinna meie ette ootama. Me lahkusime. Peab veel mainima, et see valju muusika, "koduse seljanka" ja ohtrate jõulukaunistustega puupinkidega pubi asub Jõhvi kõige kallima hotelli allkorrusel.

Pisut ka Jõhvi kaubanduslikest võimalustest. Ahjaa, suvel sain ma sealt tõeliselt head kingad. Need olid lausa nii head, et käisid mu õega ühe rockitüdruku talurahva stiilis pulmapeol. Muidu poed on Jõhvis väiksed, pungini kaupa täis ja kõike nagu oleks. PTA kauplus näiteks on aga Tartu omast suurem ja jättis väga meeldiva mulje. Daame on seal ka. Tõelisi. Ma räägin näiteks ühest kasukaga, hiigelsuure lumivalge kraega ja läikivate ülepõlve saabastega keskealisest daamist, kellel oli kollane käekott ja samavärvi kootud kapuuts. Lihtsalt jää või jõllitama. Kusjuures kott oli veel suurte mustade laikudega ehk nn. lehmamusteriga. Wau. Ülejäänud temaealised on aga kahjuks mammid. Punaste barettide ja hallide luitunud sulejopedega. Teismelised on bling-blingid igal pool.

Ikkagi on mul kahju, et on majandussurutis (kurat ma nimetaks seda juba pigem languseks) ja riigil raha ei ole ning seega Jõhvis pole lähitulevikus ühtegi uut projekti plaanis ehitada ja seega ka mul sinna sõita.