Armas mälestus

Tol öösel ärkasin ma kolm korda. Esimest korda ärgates mõtlesin ma, et raisk ma tahaks veel magada aga leidsin endas piisavalt tahtejõudu, et üles tulla. Õnneks polnud selleks vajadust, kuna kell oli kõigest üks öösel! Teist korda ärkasin kell kolm ja olin sama moodi valmis voodist välja hüppama. Lõpuks kell pool seitse ärgates ma enam magama ei jäänud ja täpselt kell 7.10 hiilisin kööki. Ise olin hirmus õnnelik, et äratuskell ei helisenud, vaid mu "sisemine" kell mind üles ajas.

Külmkapi alumises riiulis olid selveri kilekotti peidetud "sala"toiduained ja ma asusin valmistama oma senise elu kõige luksuslikumat hommikusööki. Veider oli eelmisel päeval neid krevette, lõhet, forellimarja jms poes lindile laduda ja teha nägu, et selles pole midagi erilist ja mind ei huvita, et on majanduslangus. Oh mind snoobi.

Siin siis mu saavutused:
Itaaliapärased saiad:
Ahju pistsin 4 röstsaia , millele ma määrisin esmalt creme Bonjour sulajuustu ning siis pestokastet. Nende peale asetasin Fiorucci Crudo Dolce viilu (magusamaitseline toorsink) ja paksu viilu mozzarella juustu. 10 min ahjus 200C juures ja siis lisasin tomativiilud, millele puistasin pisut pipart ning saiad läksid uuesti 5-10 minutiks ahju. Nad tulid imehead! E. lemmikud.

***

Oma Maitsest sain Valdo Randpere retsepti Skagenröra:
minul kulus:
4 röstsaia
100g hakitud kuumsuitsulõhet (võib panna rohkem)
200g kooritud, sulatatud krevette
100g forellimarja (seda päris!)
2-3spl hapukoort, et need mereannid kõik koos püsiks
5-6 tilka tabasco kastet, et oleks vürtsi ;)
pipart
4 hiidkrevetti kaunistuseks
Need saiad olid imehead! Minu lemmikud.

***
Toidutarest sain idee täita mune.
keetsin kõvaks 2 muna
lõikasin munad pooleks ja eemaldasin munakollase
väikeses kausis segasin kokku kaks munakollast (litsusin kahvliga puruks), 1spl majoneesi(hellmann´s light), noatäie delma margariini ja 1tl wasabi kastet. Segu tõstsin ettevaatlikult munavalgele.
Peale panin kõigile kaks hiidkrevetti.
Superhead!
***
Joogiks olid alkoholivaba pirnisiider.
Magustoiduks Forrero Rocher kommid.
***

See oli lahe, kuidas E. mulle pärast rääkis, et olles saanud "köögikeelu" pikutas ta voodis ja üritas ära arvata, mida ma valmistan. Kõige rohkem panustas ta omleti peale. Pannkooke ta arvas, et ma ikka ei oska teha. (Tõsi!)Aga ta oli päris kindel, et mingeid võileibu ma ju ikka ei tee ega saiu. Üllatsega jäi ta aga väga rahule.

Kokkuvõttes suutsime me kummalegi mõeldud neljast saiast ära süüa kaks ja ühe muna. Me lihtsalt pole hommikul nii suure söömaga. Ülejäänu jõi lõunaks. Igal juhul oli mul kell üheksa tööle sõites tunne nagu ma oleksin juba ammu üleval. Eriline tunne oli ka.